Näitus "Ehitatud 20. sajandil. Läänemaa"

Haapsalu kultuurikeskuse fuajees vaadata oleva näituse planšettidel on valik fotosid Läänemaa 20. sajandi ehitistest koos lühikommentaaridega. Näitust saab külastada kolmapäevast pühapäevani kell 12.00-18.00. Sissepääs Linnagalerii uksest.

Tõnis Padu, näituse koostaja ja fotode autor:

"Läänemaa arhitektuuripilt on kirev ja mitmekesine. Üldtuntud on meie keskaegsed kirikud ning 18. ja 19 sajandist pärit mõisamajad. Vaid vähestel hoonetel on teada neid kavandanud arhitekti nimi. Enamasti on need püstitatud väljastpoolt tulnud meistrite juhendamisel kuid kohalike ehitusmeeste poolt, meie oma kohalikust ehitusmaterjalist. Nende ehitiste stiil ja ehitusmeistrite oskused kandusid mõjutama ka uue sajandi ehitisi.

20. sajandi olulisemaks erinevuseks on asjaolu, et ehitise tellijaks sai Eesti ühiskond ja ehitiste kavandajaks Eesti arhitekt. Olulisteks hoonetüüpideks kujunesid koolimajad, rahvamajad, aga ka elamud. Möödunud sajandil hakkasid väga kiiresti arenema ja laienema linnad ning koostati esimesed linnaplaneeringud. 20. sajandi ehituspilti üldistades jääb silma, et nii sajandi alguse kui ka lõpu ehitiste juures domineeris mänguline ja kerge fassaadikujundus. Neid maju esindavad näitusel puitpitsilised Haapsalu villad sajandi algusest ja postmodernistlikud sajandilõpu ehitised Noarootsist ja Haapsalust.

2007. aastal algatasid Kultuuriministeerium ja Muinsuskaitseamet Eesti 20. sajandi arhitektuuri kaitsmise ja väärtustamise projekt, eesmärgiga välja selgitada 20. sajandi arhitektuuri paremik. Tänaseks on enamik maakondade ehitisi inventeeritud ja ülevaated koostatud. 2008. a suvel vaatasin üle, pildistasin ning kirjeldasin Läänemaal 20. sajandil ehitatut. Kokku on aruandes andmed 178 ehitisest koos ligi 700 fotoga.

Avatava näituse planšettidel on valik fotosid Läänemaa 20. sajandi ehitistest koos lühikommentaaridega. Siinsest valikust on välja jäänud juba arhitektuurimälestisena kaitse all olevad ja laiemalt tuntud ehitised nagu kuursaal ja raudteejaam. Enam on valikus ehitisi, mida teatakse vähem, kuid mis väärivad vaatamist, aga veelgi enam – nad ootavad head peremeest, kes nende eest hoolt kannaks.

Võrreldes Eesti lääne- ja põhjaosa ehituspilti riigi sisemaa ehitistega, torkavad silma rannikualal rohkelt esindatud militaarehitised, seda nii sajandi algusest kui ka hilisemast ajast. Siinses väljapanekus esindavad neid I maailmasõja eel ehitatud Rohuküla miinisadama rajatised. Teiseks Lääne-Eestis levinud hoonetüübiks on lihtsavormiline palvemaja, neist üheks maalilisemaks on Puise tee veeres, avaral rannaniidul asuv Mäevalla palvela. Kontrastina eelnevale on rannikualale ehitatud tuletornid vägagi silmapaistvad ja mõned neist on kujunenud piirkonda sümboliseerivaks maamärgiks. Enamus tuletornidest on ehitatud 20. sajandil. Omapärane, kuid vähe tuntud hoonerühm on seotud 1920ndate lõpus ehitatud Rapla – Virtsu kitsarööpmelise raudteega. Läänemaal asunud seitsmest esinduslikust raudteejaamast kasutatakse täna vaid üksikute jaamade maju. Enamus neist on halvas seisukorras või hoopis lammutatud. Kahtlematult on üheks Läänemaa elegantsemaks ja kaunimaks sillaks Rumbas asuv saleda raudbetoonkaarega raudteesild.

Sümboolseks võib pidada näituse avamist Haapsalu ühes esinduslikumas möödunud sajandi ehitises – Haapsalu Kultuurikeskuses. Valmimise ajal hinnati seda arhitekt A. Eigi kavandatud maja üheks kaunimaks maakonnalinna kultuuriasutuseks. Võrreldes nii mõnegi teise Eesti kultuuriehitise saatusega on seegi eriline, et Haapsalu kultuurimaja remondiprojekt koostati algset lahendust arvestavalt vanameistri A. Eigi enda osalemisel."

Jaga teistega:
Twitter Facebook Add to Google bookmarks Google Delicious Post to MySpace! MySpace